Saunagurmaan ei lase sauna soss-sepal ehitada

posted by Category: Määratlemata

Sauna ehitamine ei ole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul näida võib. Eelkõige oodatakse saunalt ikkagi kõva leili ning mõnusat mugavust pesemisel. Kasulik on teada, mis järjekorras tuleks sauna ehitada.

Risto Ojapõld elab oma perega Sauel eramus ning saunamõnusid naudib ta enda sõnul kord nädalas kindlasti. Sauna puhul peab ta oluliseks, et seda oleks mugav kasutada: saun peab minema kiiresti soojaks ja kütta peab olema mugav. Samuti peaks olema õhuvahetus normaalne ja pesuruum piisavalt suur.

Sakus elavad Rait Ulman ja tema pere hindavad oma kodusaunas tähtsaimaks head mõnusat leili. Oluline on ka, et saunaaknast avaneks hea vaade õue. Rait käib saunas iga päev vähemalt 30 minutit, neid päevi olevat vähe, kui sauna mindud ei saa.

Mida aga peab kvaliteetse sauna ehitamisel silmas pidama? Eero Eesmaa, OÜ Febrero Trece juhataja, ütleb, et kõige tähtsamad ostud sauna ehitamisel on isolatsiooni- ja ventilatsioonimaterjalid

Jälgi isolatsiooni ja ventilatsiooni

“Isolatsiooni puhul peaks silmas pidama, et nii seina kui

ka lae soojustuses võiks olla vähemalt 100 mm villa. Niiskustõkkena kasutatakse enamasti alumiiniumpaberit. Selle paigaldamisel peab jälgima, et ei tekiks paberi sisse auke ja paanide ühenduskohad kattuksid 10 cm. Ühenduskohad teibitakse selleks kohase alumiiniumteibiga.

Voodrilaua ja alumiiniumpaberi vahele peab jääma tuulutusvahet vähemalt 18 mm. See saavutatakse distantsliistu abil. Horisontaalsete voodrilaudade korral piisab vertikaalsetest distantsliistudest (samm 50 cm), vertikaalsete voodrilaudade korral peab alguses paigaldama vertikaalsed distantsliistud ja siis nendele laudade kinnitamiseks horisontaalsed. Siis toimib tuulutus õigesti. Veel peab vaatama, et lae ja seina ühtimiskohas jääks nende vahele 5–10 mm pilu. Ka see on vajalik tuulutuseks. Väga oluline on ka õige ventilatsioon. Hea, kui elektrikerise puhul tuleks värske õhk kerise peale, 40–50 cm kividest kõrgemale, ja puuküttega kerise puhul küttekolde juurde – siis ei neela ahi saunast hapnikku ja saunalisel ei teki õhupuudust,” annab Eero Eesmaa saunaehitajatele häid nippe.

Saunapuit ja saunaboksid

Millisest puidust tohib aga sauna ehitada? Siinkohal selgitab Eero Eesmaa: “Seina pannakse tavaliselt lepp, haab, termohaab, võib panna ka väikeseoksalist kuuske. Lavamaterjalideks on samuti lepp, haab, termohaab. Okaspuud ei tohi mingil juhul lava ehitamisel kasutada, sest suure kuumusega hakkab okaspuu ikkagi mingil määral vaigupisaraid valama.

Kasutatakse veel Lõuna-Ameerikast pärit abatšipuud. See hästi poorne puu ei lähe väga ruttu kuumaks.

Muidugi on olemas mitmesugused spetsiaalsed kiiresti paigaldatavad ja juba valmis saunaboksid, kilp- ehk siis valmispaneelidest saunad, mida saab ehitada teatud suurusega ruumidesse. Need koosnevad juba valmis ehitatud lae- ja seinapaneelidest. Kilpsauna võib paigaldada üsna suvalisse plaaditud ja ventilatsiooniga ruumi. Kilpsauna eeliseks on see, et tema paigaldamine on kiire ja ilma prahita ning selle võib näiteks uude kohta kolides jälle kaasa võtta,” kiidab Eero Eesmaa kilpsauna.

Algajal juhtub nii mõndagi

Millised on enam levinud vead, mida sauna ehitamisel tehakse? “Kindlasti see, kui ei taheta, et saunalaval oleksid jalad, ja tavaliselt ei tahetagi. Siis tuleb lava kinnitamiseks seinakonstruktsiooni külge paigaldada ka vajalikud tugevdused. Alla 2 m pikkustele lavadele tavaliselt jalgu ei ole paigaldatud. Isehakanud meistrimees kipub seda unustama ja siis kinnitatakse lava lihtsalt voodrilaua külge, kus ta tavaliselt ei taha püsida. Tugevdust on kindlasti vaja ka kerise kinnitamiseks.

Veel peaks vaatama, et niiskustõkkeks olev alumiiniumpaber või muu niiskustõke oleks paigaldatud võimalikult pinguldatult – kui see on lõtv ja läheb vastu voodrilauda, siis ei toimi tuulutus ning kondenseerunud vesi satub voodrilaua sisse. Nii võib alata puidu riknemine. Samuti unustatakse pilu lae ja seina vahel. Kindlasti ei tohiks ka seina põrandale liiga ligidale lasta,” hoiatab Eero Eesmaa ning soovitab kindlasti ise ehitades asjatundjate kogemustele toetuda.

Autor: Kadri Penjam

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=308935

Saunagurmaan ei lase sauna soss-sepal ehitada

posted by Category: Uudised

Sauna ehitamine ei ole sugugi nii lihtne, kui esmapilgul näida võib. Eelkõige oodatakse saunalt ikkagi kõva leili ning mõnusat mugavust pesemisel. Kasulik on teada, mis järjekorras tuleks sauna ehitada.

Risto Ojapõld elab oma perega Sauel eramus ning saunamõnusid naudib ta enda sõnul kord nädalas kindlasti. Sauna puhul peab ta oluliseks, et seda oleks mugav kasutada: saun peab minema kiiresti soojaks ja kütta peab olema mugav. Samuti peaks olema õhuvahetus normaalne ja pesuruum piisavalt suur.

Sakus elavad Rait Ulman ja tema pere hindavad oma kodusaunas tähtsaimaks head mõnusat leili. Oluline on ka, et saunaaknast avaneks hea vaade õue. Rait käib saunas iga päev vähemalt 30 minutit, neid päevi olevat vähe, kui sauna mindud ei saa.

Mida aga peab kvaliteetse sauna ehitamisel silmas pidama? Eero Eesmaa, OÜ Febrero Trece juhataja, ütleb, et kõige tähtsamad ostud sauna ehitamisel on isolatsiooni- ja ventilatsioonimaterjalid

Jälgi isolatsiooni ja ventilatsiooni

“Isolatsiooni puhul peaks silmas pidama, et nii seina kui

ka lae soojustuses võiks olla vähemalt 100 mm villa. Niiskustõkkena kasutatakse enamasti alumiiniumpaberit. Selle paigaldamisel peab jälgima, et ei tekiks paberi sisse auke ja paanide ühenduskohad kattuksid 10 cm. Ühenduskohad teibitakse selleks kohase alumiiniumteibiga.

Voodrilaua ja alumiiniumpaberi vahele peab jääma tuulutusvahet vähemalt 18 mm. See saavutatakse distantsliistu abil. Horisontaalsete voodrilaudade korral piisab vertikaalsetest distantsliistudest (samm 50 cm), vertikaalsete voodrilaudade korral peab alguses paigaldama vertikaalsed distantsliistud ja siis nendele laudade kinnitamiseks horisontaalsed. Siis toimib tuulutus õigesti. Veel peab vaatama, et lae ja seina ühtimiskohas jääks nende vahele 5–10 mm pilu. Ka see on vajalik tuulutuseks. Väga oluline on ka õige ventilatsioon. Hea, kui elektrikerise puhul tuleks värske õhk kerise peale, 40–50 cm kividest kõrgemale, ja puuküttega kerise puhul küttekolde juurde – siis ei neela ahi saunast hapnikku ja saunalisel ei teki õhupuudust,” annab Eero Eesmaa saunaehitajatele häid nippe.

Saunapuit ja saunaboksid

Millisest puidust tohib aga sauna ehitada? Siinkohal selgitab Eero Eesmaa: “Seina pannakse tavaliselt lepp, haab, termohaab, võib panna ka väikeseoksalist kuuske. Lavamaterjalideks on samuti lepp, haab, termohaab. Okaspuud ei tohi mingil juhul lava ehitamisel kasutada, sest suure kuumusega hakkab okaspuu ikkagi mingil määral vaigupisaraid valama.

Kasutatakse veel Lõuna-Ameerikast pärit abatšipuud. See hästi poorne puu ei lähe väga ruttu kuumaks.

Muidugi on olemas mitmesugused spetsiaalsed kiiresti paigaldatavad ja juba valmis saunaboksid, kilp- ehk siis valmispaneelidest saunad, mida saab ehitada teatud suurusega ruumidesse. Need koosnevad juba valmis ehitatud lae- ja seinapaneelidest. Kilpsauna võib paigaldada üsna suvalisse plaaditud ja ventilatsiooniga ruumi. Kilpsauna eeliseks on see, et tema paigaldamine on kiire ja ilma prahita ning selle võib näiteks uude kohta kolides jälle kaasa võtta,” kiidab Eero Eesmaa kilpsauna.

Algajal juhtub nii mõndagi

Millised on enam levinud vead, mida sauna ehitamisel tehakse? “Kindlasti see, kui ei taheta, et saunalaval oleksid jalad, ja tavaliselt ei tahetagi. Siis tuleb lava kinnitamiseks seinakonstruktsiooni külge paigaldada ka vajalikud tugevdused. Alla 2 m pikkustele lavadele tavaliselt jalgu ei ole paigaldatud. Isehakanud meistrimees kipub seda unustama ja siis kinnitatakse lava lihtsalt voodrilaua külge, kus ta tavaliselt ei taha püsida. Tugevdust on kindlasti vaja ka kerise kinnitamiseks.

Veel peaks vaatama, et niiskustõkkeks olev alumiiniumpaber või muu niiskustõke oleks paigaldatud võimalikult pinguldatult – kui see on lõtv ja läheb vastu voodrilauda, siis ei toimi tuulutus ning kondenseerunud vesi satub voodrilaua sisse. Nii võib alata puidu riknemine. Samuti unustatakse pilu lae ja seina vahel. Kindlasti ei tohiks ka seina põrandale liiga ligidale lasta,” hoiatab Eero Eesmaa ning soovitab kindlasti ise ehitades asjatundjate kogemustele toetuda.

Autor: Kadri Penjam

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=308935