Võiks arvata, et vannituppa sauna ehitamisel saab peamiseks probleemiks napp ruum, tegelikult on oluliseim takistus väike elektrivõimsus.
Puuküttega sauna õnnelikeks omanikeks võivad saada puuküttega korteris või viimasel korrusel elavad inimesed. Teistel tuleb minna valima elektrikerist, pidades meeles oma leiliruumi suurust kuupmeetrites. Iga kuupmeetri kohta tuleb arvestada üks kilovatt kerise võimsust. Iga ruutmeeter kivi- või klaaspinda nõuab veel lisakilovati. Juhul, kui keris on liiga väikese võimsusega, ei küta see sauna piisavalt kuumaks, liigvõimas keris on jällegi tuleohtlik.
Elektrikeris suurendab korteri elektrisüsteemi koormust. Korteri voolutagavara peab olema vähemalt 16–20 amprit. Sellest piisab väikese, paarikilovatise kerise jaoks. Kui ampreid on näiteks 20, tähendab see, et kerisele peab olema tagatud neist 16 ning nelja ampri ulatuses võib muul moel voolu tarbida. Elektriküttega korteris võib vastav seade sauna kasutamise ajaks kütte välja lülitada. Vajadusel saab Eesti Energialt elektrivõimsust juurde taotleda. Üks amper maksab 800 krooni.
“Selleks, et korteriomanikel ei tekiks korteri elektrivarustusega probleeme, on vaja elektrisüsteem ümber ehitada,” selgitab ASi F-Elekter arendusosakonna juhataja Vladimir Ossipov. Esmalt tuleb tellida elektriprojekt, kus on kirjas, kuidas muutub elektrikilbi sisu ning milline juhtmestik lisandub. Edasi võib valida kahe enimlevinud variandi vahel: korteri elektrisüsteemi täielik renoveerimine või uute juhtmete paigaldus saunaruumi toiteks.
Vanni asemele sobib saun
Ruumiga ei ole vähemasti keskmises Eesti korteris priisata, kuid hea tahtmise korral pole vähene ruum saunale takistuseks. “On ette tulnud, et saun ehitatakse ka 1 m² pinnale,” meenutab Eero Eesmaa, saunavalmistaja OÜ Artendi müügiesindaja. Siiski tuleb vähemalt vanemates majades sauna nimel vannist loobuda ja see dušiga asendada. Eesmaa sõnul võib ka ette tulla, et saunale ruumi tehes tuleb mõnda seina nihutada. Kui keegi otsustab leiliruumi väljapoole pesuruumi teha, on vaja projekt kooskõlastada.
“Sauna tegemist mujale kui pesuruumi võib ette tulla suuremate või siis läbi kahe korruse ehitatud korterite puhul,” ütleb Eesmaa, lisades, et päris eraldi sauna ta siiski ei soovita, dušš peaks leiliruumi juurde kuuluma. Valmissaunu on püsti pandud ka lausa magamistubadesse. Tuppa või koridori sauna tegemine on siiski kallis ja keeruline, kuna seal puudub kanalisatsioon. Vanni asemele ehitatud leiliruumis saab vee välja uhada aga sealtsamast, kust varem vannivee.
Oluline on ka kuuma ja niiske õhu väljajuhtimine, vastasel juhul saab niiskusest kannatada mitte ainult saun, vaid ka ülejäänud korter. Üks võimalus õhuava tekitada on Eesmaa sõnul teha auk maja välisseina. Kuhu täpselt avaus teha, pole ka sugugi ükskõik. Sooja ja külma õhu liikumist arvestades on parim kuuma õhu väljalaskmise koht põranda lähedal lava all.
Läbi majaseina saab sisse lasta ka värske õhu, lihtsam on siiski kasutada majasisest õhku. “Kui vannitoas ei ole eraldi ventilatsiooni, tuleks vannitoa ja ülejäänud korteri vahele jääva ukse sisse teha ava, mille kaudu tekib värske õhu juurdevool kerisele,” õpetab Eero Eesmaa. Lavaruumi ukse alla jäetakse selle tarvis kuni 20 cm kõrgune pilu.
Naabri lagi jäägu kuivaks
Saunaruumi niiskuskindlaks muutes ei tule mõelda ainult enda, vaid ka naabrite huvidele. Alumiste naabrite olemasolu korral kaetakse põrand enne plaatimist hüdroisolatsioonikihiga, et vesi nende lagedesse ei satuks. Hoolikalt tuleb isoleerida ka seinad ja lagi. Eero Eesmaa räägib, et korralikult ehitatud saunast ei tohi niiskus välja pääseda mujalt kui selleks ettenähtud kohast ehk ventilatsiooniava kaudu. Nõnda ei kahjusta see hoonet.
Eesmaa sõnul võidakse teadmatusest paljugi valesti teha. Näiteks ei panda piisavalt soojustust või ei jäeta voodrilaudade ja aurutõkke vahele tuulutusvahet. Samuti on juhtunud, et seinakarkassi sisse ei panda kerise või lava tarvis tugevdusi, mille tagajärjel üks või teine seinast maha kukub.
Asjatundlikult ehitatud saunas ei tohiks erilisi probleeme tekkida. “Võib-olla ainult see, et kui lastakse kerisel liialt kaua ilma leili viskamata kütta, võib see põletada sauna voodrilaudu,” ütleb Eesmaa. “Voodrilauad võivad liigse kuivuse tõttu soontest ka välja kuivada, nõnda et laudade vahele tekivad avad.”
Tavapärase sauna asemel võib korterisse edukalt paigutada ka vabrikus valmis tehtud moodulsauna. Eriti vähe võtab ruumi dušikabiini meenutav kabiin-aurusaun, ent seal ei ole ei lava ega kerist.
Uusim trend on infrapunasaun, mida kutsutakse ka tervisesaunaks ja 21. sajandi saunaks. Infrapunasaun eeldab vähemalt 1 × 1,2 meetrit ruumi ning võimsus on sel sõltuvalt suurusest 1,75–2,8 kW.
Sauna ehitus koos materjalidega läheb Eero Eesmaa sõnul maksma 10 000 kuni 20 000 krooni. Lisakulutusi ei tohiks tema sõnul hästi planeeritud sauna puhul ette tulla, küll aga võib puitmaterjali kuluda arvestatust 10–15% enam. Muud ehitus-, lammutus- ja väljavahetuskulud sõltuvad korterist.
Autor: Monica Raud
Allikas: http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2577/new_eri_artiklid_257721